Boilerit soetama minnes on ostjal kaasas tavaliselt kaks numbrit – üks tähistab boileri suurust, teine rahasummat, mida välja anda tahetakse. Aga nende kahe vahele jääb veel terve hulk nüansse.

Kui ostja ei ole just spetsialist, siis tavapäraselt just nõnda boileri ostuprotsess käibki. Minnakse poodi, rivistatakse näiteks 100-liitrised hinna järgi üles ja kaasa võetakse odavaim. Sest mis vahet neil nii väga saaks olla?

Aga vahe on.

Korrosioon ja katlakivi

„Odavama otsa boilerite viga on see, et nende küttekeha on põhimõtteliselt nagu veekeedukannul, spiraal on otse vee sees ja need kipuvad päris lühikese aja jooksul katlakivi alla mattuma. See omakorda võib viia küttekeha läbi põlemiseni,“ selgitab 20 aastat valdkonnas tegev olnud Mait Andreas. Lisaks on odavamatel boileritel korrosiooni kaitseks magneesiumanood, mis vajab aga regulaarset vahetust. Kui seda ei tee, siis võib tulemuseks olla ühel päeval heal juhul tilkuv boiler, halvemal juhul sajab vesi alla kohe sirinal. Andreas mäletab oma kogemusest lugu, kus veekahjustusest rikutud said korterid neljandast esimeseni.

Kallimad võivad säästuboileritest olla kaks-kolm korda suuremas hinnaklassis. Vahe ongi selles, et küttekeha ei puutu neil veega otseselt kokku, need on eraldi kapslis, katlakivi teke on väiksem, ka kaitseb korrosiooni eest neid titaananood, mis ei vaja vahetust. Garantiiaegki on vastav, odavamatel paar aastat, kallimatel isegi kuni seitse-kaheksa.

„Tavaliselt on muidugi nii, et kui saad kliendile need erinüansid räägitud, ostetakse lõpuks see kvaliteetsem. Hingerahu maksab ka midagi,“ muheleb Andreas. Tal on kliente, kellel on kvaliteetne boiler teeninud pealt kahekümne aasta. Suurtes ehituspoodides, kus boilerite kõrval ulatub toodete sortiment kümnete tuhandeteni, ei ole väga loogiline, et sealsed spetsialistid just boilerite spetsiifikat nullist sajani tunneksid. Lollikindlam on kindlasti pöörduda spetsiaalselt boileritele keskendunud firmade poole.

Hooldust peaks pakkuma aga mõlemal juhul, lihtsalt intervall on erinev. Sellega saab vast iga inimene, kel natuke tehnilist taipu on, ise ka hakkama- vaja on vesi välja lasta, katlakivist küttekeha puhastada, aga ka selle jaoks on vajadusel hooldespetsialistid olemas.

Ära näpi temperatuuri nuppu

Kallimatel boileritel tänapäeval pole enam regulaatorit pealgi. Need hoiavad ise ca 65-kraadist temperatuuri, mis on optimaalne. Üle selle suureneb katlakivi tekkimise tõenäolisus, kui on alla selle, siis hakkavad bakterid vohama. Katlakivi suurenedes hakkavad omakorda kasvama ka elektriarved. „Kui on siiski termoregulaator peal, siis seda ei maksa niisama kruttida, las seisab 65 peal,“ soovitab Andreas. Ka mõneks ajaks kodust ära minnes, ei tasu kraade nulli keerata, sooja hoidmine on vähem energiakulukas kui nullist üles soojendamine.

Lass proff paigaldab

Üks viga, mida Andreas veel on tihti näinud, et kui ostetaksegi korralik boiler, siis paigaldama kutsutakse piltlikult naabri-Ants. „See on jah klassika, ostetakse profi käest ja lõpuosa katsutakse ikka oma jõududega ära sehkendada. Ja kaasasolev manual on nõrkadele, seda ei loeta, pusitakse ise,“ teab Andreas. Tema sõnul on paigaldusel mitmeid nüansse, muhvid siia, kaitseklapid sinna. Muide, kui seadeldis ei ole paigaldatud õigesti, siis ei kehti ka garantii.

Oluline on mehe sõnul ka asukoht, kuhu boiler panna. Loogika justkui ütleks, et ikka vee äravooluga ruumi, aga tema on neid näinud nii magamistoa kapis kui pööningul. „Ligipääsetavus on ka tähtis. Kord tõsteti seina pealt maal maha ja selle all oli 20 sentimeetrise diameetriga auk ja boiler selle taga peidus. Ega ei jäänudki midagi muud üle, kui tilkuvale seadmele ligi pääsemiseks tuli sein maha võtta,“ meenutab Anderas.

Kas horisontaalselt või vertikaalselt, ei ole suuremat vahet, see on rohkem ruumipaigutuses ja võimaluses kinni. Ühel teise ees eeliseid pole. Muidugi peab sein või lagi ikka kanda jaksama ja poole meetri jagu manööverdamisruumi võiks ka jätta.

Kui suurt valida?

Rusikareegel on 30 liitrit ühe inimese ühe pesukorra kohta. Kui neli inimest igal hommikul duši võtavad, siis peaks ikka panustama juba 150 liitristele. „Muidugi kui on juba paar pikajuukselist naist, siis on palsamid ja maskid ja muud jutud ja sada liitrit võib märkamatult ka ühele kuluda,“ muigab Andreas. Kui majas on vann või käiakse perega koos saunas, peaks mõtlema juba suurematele.

Tähtis oleks mõelda ka sellele, et kui kaugel üksteisest asuvad vee tarbimise kohad. Kui vannituba ja köök on maja erinevates otstes, siis tasuks kööki ikka soetada pisike eraldiseisev boiler.

Andreas ütleb, et huvitaval kombel, on kümnest helistajast, kes boilerite hingeelu uurivad, seitse hoopis naised. Mehed on kuskil taustal kuuldaval, aga toru ise ei võta. „Ma olen mõelnud, et äkki peaks seda arvestades hakkama pakkuma ka disainitud boilereid. Naised ostjana on kindlasti sisekujunduse osas nõudlikumad ja miks peaks boiler olema igav valge asi seinas. Selle võib vabalt kasvõi roosaks või roheliseks värvida, kui nõudlust oleks,“ viskab Andreas idee õhku.